[/pealkiri]
Kui otsite mõnda kaugemat järveäärset kinnistut, kus saate sellest kõigest eemale pääseda, võib see olla just see, mida otsite. See eraldiseisvas ja puutumatus kohas asuv majutusasutus võib olla ainulaadne. See on väga kauge; – kas ma mainisin, et järverand asub Marsil? Ja oh – see juhtub olema aendinejärve kaldal.
Kuigi Marsi järvekaldale kuuluv kinnisvara võib tunduda kõigi aegade suurim kinnisvarapettus, on uudis Marsi esimesest lõplikust järvekaldast märkimisväärne. Colorado ülikooli Boulderi uurimisrühm on avastanud Mars Reconnaissance Orbiteril HiRISE kaamera pilte kasutades märke sügavast iidsest järvest, mille vanus on hinnanguliselt üle 3 miljardi aasta.
Järv näib olevat katnud koguni 80 ruutmiili ja oli kuni 460 meetrit (1500 jalga) sügav – ligikaudu samaväärne Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga piirneva Champlaini järvega, ütles CU-Boulderi uurija Gaetano Di Achille, kes juhtis järve. Uuring. Shalbatana Vallise nimelise piirkonna laias deltas leitud kaldajoone tõendid hõlmavad mitmeid vahelduvaid seljakuid ja süvendeid, mis arvatakse olevat säilinud rannamaardlate jäänused.
'See on esimene ühemõtteline tõend kaldajoonte kohta Marsi pinnal,' ütles Di Achille. 'Kaldajoonte tuvastamine ja nendega kaasnevad geoloogilised tõendid võimaldavad meil arvutada järve suuruse ja mahu, mis näib olevat tekkinud umbes 3,4 miljardit aastat tagasi.'
HiRISE pilt Shalbatana Vallist. Autorid: NASA / JPL / U of AZ
HiRISE piltide analüüs näitab, et vesi lõi 50 km (30 miili) pikkuse kanjoni, mis avanes oruks, ladestades setteid, mis moodustasid suure delta. See delta ja teised basseini ümbritsevad delta viitavad suure pikaealise järve olemasolule, ütles meeskonna liige Brian Hynek, samuti CU-Boulderist.
'Kallasjoonte leidmine on meile omamoodi Püha Graal,' ütles Hynek.
Lisaks näitavad tõendid, et järv eksisteeris ajal, mil Marss üldiselt arvatakse olevat külm ja kuiv, mis on vastuolus paljude planeediteadlaste pakutud praeguste teooriatega, ütles ta. 'See uuring mitte ainult ei tõesta, et Marsil oli pikaealine järvesüsteem, vaid näeme, et arvatakse, et pärast sooja ja märja perioodi tekkinud järv on hajunud.'
Planeediteadlased arvavad, et Marsi vanimad pinnad tekkisid märja ja sooja Noachani epohhi ajal umbes 4,1–3,7 miljardit aastat tagasi, mil toimus suurte meteooride pommitamine ja ulatuslik üleujutus. Usutakse, et äsja avastatud järv tekkis Hesperi ajastul ja on uuringu kohaselt 300 miljoni aasta võrra hilisem Marsi sooja ja märja perioodi lõpp.
Järvega külgnevad deltad pakuvad planeediteadlastele suurt huvi, sest Hyneki sõnul matavad Maa deltad kiiresti orgaanilist süsinikku ja muid elu biomarkereid. Enamik astrobiolooge usub, et kõik praegused märgid elu kohta Marsil avastatakse maa-aluste mikroorganismide kujul.
Shalbatana Vallise piirkonna lähivõte. Autorid: NASA/JPL/U of A
Kuid varem oleksid Marsi järved sellistele mikroobidele pakkunud hubaseid toitaineterikkaid pinnaelupaiku, ütles Hynek.
Järve taandumine oli ilmselt piisavalt kiire, et takistada täiendavate madalamate kaldajoonte teket, ütles Di Achille. Uuringu kohaselt järv tõenäoliselt kas aurustus või külmus, kusjuures jää muutus järsu kliimamuutuse ajal aeglaselt veeauruks ja kadus.
Di Achille ütles, et äsja avastatud põline järvesäng ja deltamaardlad oleksid tulevase Marsi maandumismissiooni peamine sihtmärk, et otsida tõendeid varasema elu kohta.
'Maal on deltad ja järved suurepärased eelmise elu märkide kogujad ja säilitajad,' ütles Di Achille. 'Kui Marsil kunagi elu tekkis, võivad deltad olla võti Marsi bioloogilise mineviku avamisel.'
Töörühma töö on avaldatud Ameerika Geofüüsika Liidu väljaandes Geophysical Research Letters.
